Tori naine

Ehted

Ümber kaela olid igapäevaselt klaas- või kivihelmestest helmekeed (kurguhelmed). Kurguhelmeid kanti tihedalt ümber kaela ja need paistsid kaelusest vaid osaliselt välja, sest on pigem talisman kui ehe. Kurguhelmed olid ühe- või mitmerealised. Helmed olid 18.-19. sajandil peamiselt klaasist, varem kivist (erinevad kristallid) ERM 18246 või merevaigust. Klaashelmed võivad olla erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised) ERM 2385. Näiteks eri suuruses valgetest klaashelmestest kee Audrust ERM 6687 ja erivärvilistest klaashelmestest kee Pärnu-Jaagupist ERM A 120:50. Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja sellega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena.
Särgi krae kinnitati kurgu alt hõbedast (ka vasest) vitssõlega või preesiga ERM 18308. Pärnu piirkonna preesidel on kergelt ülespoole pööratud suuserv.
Pidulikul puhul seati rinnale silmadega prees või kuhiksõlg. Kuhiksõled on 6-10 cm läbimõõduga vt Pärnu-Jaagupi kuhiksõlg ERM A 509:704 ja Pärnu kullassepp S. G. Nageli valmistatud kuhiksõlg ERM A 509:7236. Silmadega preesid on enamasti kuuest punasest klaastahukast „silmaga“, näidis Audrust ERM 6717.
Kaela seati piduülikonnaga helmekee kaelarahadega või hõbekett kaelarahaga ERM A 728:154. Need on riietuse peale hästi nähtavale seatud. Kaelarahad olid nii kodaratega rahad ERM A 563:1119 kui kannaga rahad (hõbetaalrid ja -rublad) ERM A 599:125, mida oli kee küljes tavaliselt üks või kolm, harvem viis.
Talurahva abielusõrmus oli hõbedast või vasest vitssõrmus ERM 18248 ja harisõrmuse erinevatest tüüpidest (inglipeasõrmus ERM 18298, kätega sõrmus, „kõikenägeva silmaga“ sõrmus ERM A 55:19) kõige enam õiemotiividega harisõrmus:  ERM 7367, mida kandsid nii mehed kui naised.


Ehete teema: Jana Reidla