Tõstamaa tüdruk

Ehted Kampsun Pastlad Pihaga seelik Rätik Särk

Meie varasemas rahvatraditsioonis kuulus seelik täiskasvanud naise rõivastusse. Tütarlapsele tähendas seeliku saamine üleminekut lapseeast neiuikka. Seni käisid tüdrukud särgiväel. Vajadusel jäljendas laste rõivastus täiskasvanute oma, olles siiski sellest lisade  ja kaunistuste poolest märksa lihtsam . Vanast ajast on säilinud foto Jämajast, kus tütarlaps on riides nagu väike vanainimene. Tuntud on Vormsi kuueke, mida valmistati nii väikestele tüdrukutele kui poistele, ning Kihnu tütarlapse ülikond, mis koosnes pihaosast ehk pihakesest ja selle  külge peenelt  kroogitud seelikuosast.

 Vaadeldava komplekti põhiosaks ongi Kihnu eeskujul pihaosa külge kinnitatud seelik , sest Kihnu seos Tõstamaaga on juba ajalooliselt olnud väga tihe. Kihnu, nagu ka Manilaid, Sorgu jt sealsed väiksemad saared, kuulus Tõstamaa kihelkonna alla. Sealne luteriusu abikirik, kus käis Tõstamaa õpetaja teenimas, muutus hiljem - kui kihnlased õigeusku üle läksid - apostlikuks õigeusu kirikuks. Vene usku minek  19. sajandil võttis  Tõstamaal massilise iseloomu: aastatel 1845 - 1847 lahkus 5/6 koguduse liikmeist luteri usust. Kihnus vahetasid kõik usu ja luteri usu abikirik anti kreeka-õigeusulistele kasutamiseks. Nii tekkis seal juba 1848. aastal iseseisev kogudus.
Administratiivselt  jäi Kihnu ikka Tõstamaa alla (rahukohtu piirkond, politseijaoskond, koolivõrk ja muud seosed jäid). Isegi nõukogude ajal oli Tõstamaal ja Kihnus kahepeale üks miilits ning Kihnu lapsed käisid kas Tõstamaal või Pootsis  koolis.

Ülejäänud komplekti kuuluvad esemed - alussärk ja kampsun (lisaks pastlad, villane rätik, sukad ja helmed)- on valmistatud Tõstamaa kihelkonna naise rõivaste eeskujul. Komplekti kuulub ka ülerõivas - kampsun, mis on  valmistatud pruunist villasest kangast punaste villaste kantidega. Lähtuvalt põhimõttest, et lapse rõivad olid välimuselt täiskasvanute omadest lihtsamad, ei ole kampsunil kaarusnöörist kaunistusi. Et see tõesti soe oleks, on vooder paksemast linasest riidest ja erinevalt vanadest kampsunitest on vooder ka varrukatel. Tõstamaa naise kampsun oma vanematüübilise lihtsa lõikega sobib lapsele hästi.

Pihaga seeliku aluseks on  Kihnu tütarlapse kört  (ERM A 175:97). Laste kleidile tekkis sitsist pihaosa siis, kui naistel  sitsist jakk -  umbes 20. sajandi esimestel aastatel, mõnel ehk ka juba 19. sajandi viimastel aastatel. Nagu on näha ka ühelt 1920. aasta fotolt, oli  veel nii villaseid, kui linaseid pihaosasid. See sõltus sellest, kas ema materjalist jäi üle või tehti lapsele ema ärakulunud jaki terveks jäänud osast piht.  Soovi korral võib seelikule piha asemel kinnitada vöömustrilised traksid ja lihtsa alussärgi asemel teha särgi.  Soojal ajal käisid  tüdrukud Tõstamaal enamasti katmata pea ja lahtiste juustega. Selle ülikonna juurde kuulub villane punasepõhjaline rätik, mida võib Kihnu eeskujul vajaduse korral kanda peas või kleidi peal kampsuni all.