Naine  Neiu  Naise suvised argirõivad  Mees


Vändra kihelkond

Vändra (saksa keeles Fennern) kihelkond asus Eesti keskel ja moodustas Pärnumaa kirdeosa. Naaberkihelkondadeks olid Harjumaalt Rapla ja Juuru, Järvamaalt Türi, Viljandimaalt Pilistvere ja Suure-Jaani ning kodumaakonnast ehk Pärnumaalt Tori ja Pärnu-Jaagupi. Selline paiknemine andis võimaluse olla mõjutatud nii Põhja- kui Lõuna-Eestile omasest kultuurist. Kaasaegse haldusjaotuse järgi kuulub lõunapoolne osa ajaloolisest Vändra kihelkonnast Pärnumaa ja  põhjapoolne Raplamaa koosseisu. 

Rahvarõivaste uurimisel on käsitletud perioodi 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. Endale rahvarõivakomplekti koostades on oluline teada ajas toimunud muutusi. Näiteks on olnud abielunaisel 19. sajandi alguses pidulikuks peakatteks lilltanu. Alates 19. sajandi keskpaigast sai üldiseks Vändra mütsi kandmine. Särkidel lai mahapöörav krae, samuti lahtkrae, seesidega kampsun ja suurrätik tulid kasutusse alates 19. sajandi keskpaigast. 19. sajandi viimasel veerandil toimus Kesk-Eestis üleminek linnamoele. Vändra rahvarõivakomplekti jõudsid  linnamoelistest esemetest oub ja (sitsi)jakk. Pastelde asemel kanti kingi või nöörsaapaid. Lisaks esemetele on ajas toimunud muutuseid ka käsitöötehnikates: heegelpitside kasutamine ja aniliinvärvidega värvimisest tulenev erksus viitavad 19. sajandi II poole või 20. sajandi alguse komplektidele. Puuvillase kanga kasutamisest Vändras on varaseim teade 1850. aastast.

Vändra naiste rahvarõivaste uurimisel on toetutud Eesti muuseumide fondides (179) ja erakogudes (6) olevatele esemetele, käsikirjalistele allikatele (EA 64, ERA 11248, ERA II 169), 20. sajandi algusest pärit fotodele (6) ning rahvarõivaid kajastavatele trükistele. Fotode ja esemete arhiveerimisnumbrid on nimetatud esemeliikide kirjeldustes. 

Kahjuks ei leidu muuseumide esemekogudes Vändra põlle, kampsunit, liistikut, pikk-kuube, rüüd, kasukat, kotti ega 19. sajandi särki ja lahtkraed. Seetõttu on soovitatud võtta eeskujuks naabrite vastavad esemed. Soovitustes on tuginetud fotodele ja arhiivallikatele võttes aluseks Pärnumaale üldiselt iseloomulikud tunnused.

Tekst on koostatud magistritöö “Vändra kihelkonna naiste traditsioonilised rahvarõivad: komplektide koostamine ja valmistamine tänapäeval” põhjal. 


Teksti koostaja ja komplekti autor: Inna Raud
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvuliku käsitöö osakond, pärandtehnoloogia magister

Juhendajad: Igor Tõnurist ja Kristi Jõeste

Retsenseerija: Ellen Värv

Näidiskomplektid on valmistatud Inna Raua poolt ja tema juhendamisel