Hargla naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Helmed võivad olla ümmargused, tahulised, torukujulised või soonitud. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. ERM A 509:6169

Särgi kaelus kinnitati hõbedast vitssõlega ERM A 26:9, mida kandsid nii mehed kui naised. 19. saj II poolel seoti Hargla naiste särgikaelus punase lindiga kokku, siis kaotas vitssõlg naiste särgi kinnitusena oma funktsiooni. Punase lindi peegeldus hõbesõle pinnalt pidi naise näole ilusa rõõsa jume andma.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur kuhiksõlg. See pidi igal juhul ka üleriiete kaelusest välja paistma. Sõlg on järsult kõrge ning 13-17 cm läbimõõduga vt Urvaste kuhiksõlg ERM 2014 ja võib olla ka seto sõlgedele sarnase kahe peaga linnu kujutisega, vt Vastseliina kuhiksõlg ERM A 728:144.

Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee, mis ulatus servaga sõle peale.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti vitssõrmust ERM A 26:1. Siin on kantud ka Läti päritolu nn usk-armastus-lootus-sõrmuseid, millel kujutatud rist, süda ja ankur ERM 14637.


Ehete teema: Jana Reidla