Sangaste naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed ERM A 366:82 koosnevad kristallidest, merevaigust ja kaurikarpidest. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllid) ERM A 487:9/1-10. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida.
Särgi kaelus kinnitati paelaga või vitssõlega ERM A 12:4 (vitssõlg oli ka meeste kaelusekinnitus).

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur kuhiksõlg või selle eelkäija 17.-18. sajandist – rõngassõlg ERM A 487:1.
Kaela seati pidulikul puhul pikem helmekee, mis ulatus servaga sõle peale. Helmekee võib olla ühe- või mitmerealine. Vanem, keskajast jäänud komme oli kanda väikeste kaelarahadega keesid ERM A 363:16.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust (kaunistuseks võib olla rombi kujutis esiküljel), näide Otepäält ERM 13744 ja harisõrmust ERM A 487:5


Ehete teema:Jana Reidla