Setu mees

Heegeldatud vööd Jalanõud Kaapkübar Kõlavööd Pikk-kuub Püksid(kaatsad) Sukad Särk Vööd

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
Eesti Rahva Muuseum
Tartu Rahvakultuuri Keskselts
Tartu Rahvarõivaste Valmistajate Kool
Autor: Sirje Ots
2009

Setu mehe ülikond erineb tublisti muust lõunaeesti meeste rõivastusest, sest on veel rohkem, kui naiste riietus, omandanud venepäraseid jooni. Setu mehe ülikond koosneb särgist, pükstest, vööst, poolsärgist e. kuuest, kaapkübarast, sukkadest ja pasteldest. Rikkamad kandsid ka säärsaapaid. Kuna setu meeste rahvarõivaste kandmise traditsioon hääbus varem kui naistel, siis minu vanaisadest pole neid säilinud. Käesolev mehe komplekt on valminud Eesti Rahva Muuseumi kogude järgi.

Särk

Kursuse käigus on valminud kaks särki – üks minu pojale ja teine noorperemehele, kes päris minu isatalu. Särk on valmistatud linasest nurktoimselt kootud riidest. Kaunistuseks on punasega sissekootud koeripstehnikas vagujooned särgi allääres ja kaenla all siiludel.

Krael ja varrukaotstes korjatud kirjad. Esimese särgi puhul kasutasin kirjade sissekoeks punast puuvillast lõnga, teisele kudusin sisse peenvillast. Särk on lihtsa sirge lõikega, õlal on õmblus. Särgil on sirged 22 cm laiused otsaõmmeldud avar suu varrukad. Piha all on särgil kraest 46 cm kauguseni ulatuv vooder, mis lõpeb esi- ja tagaküljel kolmnurkse otsaga. Vooder on kinnitatud all palistuspistega särgi külge. Kaeluses kinnitub särgi vooder püstkrae peale. Kõik õmblused on tehtud käsitsi.

Särgi allääres ja varruka otstes on kitsas pilupalistus. Särgil on 2,5 cm kõrgune kahekordsesest riidest püstkrae, millel on ääres 1 cm laiune eraldi juurdeõmmeldud serv. Samasuguse servaga on ääristatud ka 17 cm sügavune sisselõige vasakul küljel. Särgi kaelaaugu äär on õmmeldud tikkpistes krae peale. Krae on suletud 2 nööbiga ja punasest niidist aasaga. Särgil on kummalgi küljel alt laienevad siilud, mis ulatuvad varrukast kuni särgi allääreni. Kaenla all on siiludele tehtud 8 cm pikkused sisselõiked, kuhu on õmmeldud vahele pool kaenlalapist, lapi teine pool on õmmeldud varruka ühendusõmbluse vahele. Siilu laius kaenla all on 17 cm ja all servas 32 cm. Ümber kaelaaugu ääre ja kinnise servade on kitsas ristpistetikand.

Särgi ümbermõõt allääres on 164 cm ja pikkus 96 cm. Särki kantakse pükste peal. Särgiks kulub umbes 4 meetrit riiet. Särgi riide kudusin ise. Lõimeks ja koeks on linane niit. Sidus nurktoimne.

Püksid (kaatsad)

Püksid on õmmeldud valge-sinise-punase triibulisest toimselt kootud takusest riidest. Pükste pikkus ulatub poole sääreni. Püksisäär ilma küljeõmbluseta, sääre allotstes kitsas palistus. Istmiku juures on riie diagonaalne. Eeskinnis on kahe nööbiga suletav, värvel 5,5 cm laiune. Teisel komplektil on üleval tunnelvärvel, mis eest seotud palmitsetud linase nööriga. Kõik  õmblused on  tehtud käsitsi.

Püksiriie on enda kootud vanaema kedratud takusest ja linasest lõngast. Lõnga on eelnevalt korduvalt valgendatud lehtpuu tuhaleelisega. Sinine ja punane on värvitud poevärvidega.

Sidus tasapindne toimne.

Sissekoeks sinine takune lõng. Püksteks kulub olenevalt pikkusest umbes 2,6 meetrit kangast. 

Vööd

Vöö oli oluline ese nii rõivaste kinnitamisel, kui ka rahvatraditsioonis. Vöö mähiti kõvasti ümber keha, sest nii andis ta kehale tuge ja kaitses haiguste eest. Setu mehe vööd olid kitsad lihtsakirjalised kirivööd või kõlavööd. 20.-dal sajandil levisid Setumaal ka heegeldatud, hargil palmitsetud ja pudelikaela vööd. Laiema levikuga olid heegeldatud vööd, mida kanti argipäevaselt ja nimetati laisavööks. Varrastel patentkoes kootud võõdega seoti villasärki. Vööd kanti särgi peal. Seoti kaks korda ümber keha ja ette jooksva sõlmega, otsad jäid ette rippuma. Abielumehel rippusid vööotsad paremal küljel, poissmehel vasakul.

Kiri on võetud Eesti Vööde raamatust lk. 139 Setumaa vöö. Materjaliks on kolmekordne linane niit ja kahekordne jämedam Sindi vabriku villane lõng.

Sissekoeks kahekordselt võetud kolmekordne linane niit.

II variant Petseri lauajala kiri.

Kõlavööd

I kõlavöö -  raamatust „Eesti vööd” lk.51, Irboska

Vöö ülesloomisel arvestada, et kokku tõmbab 20% pikkusest ja otstest läheb maha umbes 0,5 meetrit. Vöö pikkus 2.12  meetrit, sisse kootud linane niit.

Sellele vööle on sisse kootud villane lõng.

Heegeldatud vööd

Vööd on heegeldatud kolmekordsest meriino villasest lõngast. Alustada 6-7 kettsilmusega, edasi heegeldada spiraalselt ringi.

Pikk-kuub

Poolsärk ehk kirodet poolsärk ehk kampson: suviriie, meeste valgest segavillasest, kodus kootud ja õmmeldud. 116 cm pikk, eest üleni lahtine, nahknööbiga kinni käiv; ees- ja seljatüki vahel õlaõmblused, seljatüki keskel õmblust pole, seljalohu mõlemal küljel, kus lõpevad 3-nurgelised küljesiilud, on a´ 4 volti ja ühtlasi küljetasku suu (paremal pool ainult imiteeritud). Sel kohal läheb üle selja mustast sametist põõn profileeritud ülemise äärega. Krae on maha keeratud, 7 cm lai, kaetud kahelt realt laia sametpaelaga, mis jätkub parema hõlma äärel 7 cm laiuse paelana kuni alla äärde. Varukad 48 cm pikad, 14-18 cm laiad sametist värvliga. Voodrit kuuel pole. Sametist ilustusi krael, varukail jm. kutsutakse “kirä”, ennem olnud nad nahast. Setumaal enne 1860 a. paiku kandsid mehed hamõ pääl räpikut, mis on samasugune kui naiste räpik. Kui räpik kadus, tuli pealisriideks käesolev ”poolsärk”, mille korjamise aeg 1894.

Kergema ülerõivana kandsid setu mehed poolsärki ehk kirodet poolsõrki. Poolsärk on valmistatud valgest poolvillasest kangast, ulatub veidi alla põlve. Poolsärgil on 8 cm laiune mahapööratud krae, küljeõmbluste kohal on kolm püstist ülevalt 5 cm sügavust volti, allservas voldi laius 7 cm. Paremal on 23 cm pikkune sisselõigatud tasku ja vasakul küljel ainult taskuklapp, mille tagumine serv jookseb paralleelselt külje voldiga. Krae, varrukasuude, pealekäiva hõlma ja taskuklappide servas ning seljal on aplikatsioonina pealeõmmeldud mustast sametist kaunistused. Hõlmad on eest laialt kahekorra, kinnitatud ühe nahast pööraga.

Krae –10 cm lai, mahakeeratud, ääres lai (4 cm pealpool ja 1,5 cm seespool) kant; 1 cm kaugusel veel teine ühest servast sakiline sametkaunistus.

Vasak hõlm - sametist kant jätkub krae juurest alla seestpoolt 40 cm pikkuselt, lõpeb kaarjalt.

Parem hõlm – Krae sametkant jätkub paremal 40 cm seespool, lõpeb kaarjalt. Edasi läheb sametkant hõlma pealmisel serval kuni allservani (79 cm). Pealtpoolt 5 cm laiune ja 1,5 cm keeratud sissepoole. Selle kõrval on 0,6 cm laiuse sametpaelaga sikk-sakk kaunistus (10 cm kohta 12 sakki), millele järgneb ühest servast sakiline 2 cm laiune kant. Sametkantide servad on üle õmmeldud masinal sikk-sakk õmblusega. Kõik sametkaunistused kinnitatud riidele käsitsi.

Allääres kitsas 1 cm laiune palistus tehtud käsitsi linase niidiga üleloomispistes. Mõlemal hõlmal seljaosa vahel kiilud.

Seljal sametist aplikatsioonkaunistus, mille alimine äär asub vööjoonest ülespool ja kinnitub küljeõmbluste vahele(24x6 cm). Kuue allserva pikkus 3,64 meetrit.

Varrukas on 70 cm pikk, varrukasuu laius 16 cm. Varrukal on üks õmblus keskel, mis asub 5,5 cm selja õmblusest eespool. Varrukasuus on 3 cm laiune sametkant, sellest 1 cm kaugusel 2 cm laiune ja ühest servast sakiline sametkant.

Taskuklapp on 23 cm pikk, ülevalt 3,5 cm ja alt servast 6,5 cm lai, servas 1 cm laiune sametkant.

Riie on endal kootud. Sidus tasapindne toimne, lõimeks peenike puuvillane niit,  sissekoeks ühekordne Sindi vabriku villane. Kahekordselt pesumajas vanutatud.

Kaapkübar

Mustjaspruun vilt, pealt laienev. Äär ülespoole keeratud, kanditud sametist riidega. Kandi laius umbes 4 cm (väljaspool 3,5 cm, seespool 0,5 cm). Sees ümber rummu 4,5 cm laiune nahast riba. Väljaspool punasest kaarusest kaunistus.

Kaabu viltimise laager toimus 14. juunil 2008. aastal, juhendas Juta Räägel. Teise kaabu valmistasin Tõstamaal rahvarõivalaagris.

Sukad

Setu meestesukad – poissa kapuda – on võrreldes teiste piirkondade meestesukkadega eranditult kaunistatud rikkaliku ornamendiga. Setu mehed kandsid sukki püksisäärte peal. Setu meestesukad kooti põhiliselt valgepõhjalistena.Vanemad sukakirjad tehti ülekaalukalt kahevärvilistena. Kolmevärvilistena kooti vaid kosilase sukki. Aniliinvärvid tõstsid mustrite kirevust. Setu sukkade säärekirjad on laiad 17 –30 cm. Säärekiri järgneb kitsale vikeldatud äärele ja umbes 10 cm valgele parempidisele koele. Setu meestesukkadel puudub kand. Hilisemal ajal on kootud ka kannaga sukki.

Setu sukaornamendile on tüüpiline lai keskkiri, mida piiravad kitsad äärekirjad. Motiivide paigutus on varieeruv. Ornamendimotiividest on sagedamini esindatud silmusnelinurgad, kaldruudulised pööramotiivid (püüra), kaheksaharulised tähed (kannuspööra), ristid, pügalpakud, hangumotiivid (hangulisõ), lauajalad (lavvajala) jne. Käesolev suka muster pärineb raamatust “Seto meestesukad ehk poissa kapuda”, muster 6378.

Jalanõud

Setu mehed kandsid viiskusid (suvejalatsina), pastlaid ja pika säärega saapaid. Käesoleva komplekti pastlad on meistri valmistatud.

Setu meeste rõivaste kohta on Natalja Niidu ütluste põhjal 1941. ja 1944. a ülestähendusi teinud Veera Pino (Kaal et al. 2005):

VEERA PINO, 1944. ES KT 116

Vanast olõś määntset pal`lo moodu rõivet, kõigil ol`liva uma seto rõiva, mehil ne naisil. Egapäevi tüü man peet`e niisama ummitettöiise.

Linatset ja paklaitse. Mehil ol`liva veiga pikä linadsõ hammõ ja paklatsõ toomidsõ kaadsa. Kõik ol`liva veiga jämme. Rõivategijä üt`levvä, õt rõivass piät olõma sääne, õt saa tõlvalõ ja hinele.

Kaadsa ol`liva veiga jämme paklatsõ toomidsõ vai toim`lahkmatsõ. Veiga laja ol`liva. Kablanõ kolmõ haroga palmit nüür ol`l,tuuga ol`liva kaadsa kinni köüdedö.Tuud kutsute kaadsa nöörikost. Kaadsa ol`liva veiga laja,a lühkese, nii poolõne jalane.

Hammõ pääl peivä mehe puuvillatset jerdonakampsonet. Tuu ol`l ka jäl nii poolõne jalane pikk. Sälä takah ol`liva prundi. Siilo pantevva üte aino nöpsiga kinni.

Mehil ol`liva viil  lak`ko säl`gega ärmägo.

1941.ES KT 23:41

Mehe kanniva vanast talvõl ummatettöt lunte. Rik`kepel mehil ol`liva rebäsenahast lundi, vaesepel lambanahast. T`sura ja rikkapa kanniva suvõl pritsega kaabu. Kaabu külest tul`livva pandlõ alla, nuu ol`livva uhkusõ jaost. Ümbre kaabu ol`l jämme ja verrev kaaruss kui köüd`s. Tuu kaaruss ol`l viil taadõ tutto köüdet.

Jalah peivä mehe ko naase suvõl viisa. Viiso ol`liva muidō veiga hüä ja kerge, a veiga rutto õnnõ ar kaksevva. A viiso ol`li õks hädäkängidse.

Suvõl peete pargituiise, talvõl inäbäst tuuret nahatset tsuugõ. Suvõl saas tuuret nahatset pitä, nuu lät`sivä lämmäga mädänemmä ja haisamma.

Tsuvva pantevva jalga, siss pante kolm kõrd kabla üle jala riste. Siss püüsüss tsuug kimmähe jalah ja säädüss ka õks ol`l kolm kõrd rist`kaplo panda.

Talvõl ol`liva kirivä kapuda jalah, mustõ ja verevidi kirjoga. Leppepä ilmaga ol`liva üte kapuda jalah, a ko ilm johto külmep olõma, siss peete kattõ paare kaputet jalah. Kirivä kapuda ol`liva pääl, all ol`liva määntse valgõ vai tõist muudo, määntse proosta ütevärvilitse. A pal`lo õks k`äüdäkes kat`se kaputidiga. Vana rahvas ol`l veiga kõva ja veiga vaesõ ka ol`liva.

1941.ES KT 23:43

...Hammõ hindälle, mehele ja lat`silõ ummõl ega naane eiss. Egaüt`s mõistõ.

Poissa hammõ rõivass koetege jo ni laga ko hammõst parass ol`l. Olõ`s sääl määntsetke lõiket vaja es. Rõiva otsast lõigate niisama üt`s laid ette, üt`s laid taadõ. Kül`ge pääle pantevva mõlõbellõ poolõ siilokõsõ vaihhõllõ. Poissa hammõ käüse ka ol`liva eiss kangah koedo. Nii laga kangass veete, ku laja käüse lät`sivä. Ummõl`devva kuandveer kokko ja hüa. Es olõ määnestke lõikmist es rõiva raiskamist. Kangla ala pantevva sääntse neläkandilitse rõivapalakõsõ. Ummõl`devva kangla ala. Noid kutsute lastokakõsõ. Nuu ummõl`devva tuuperäst ala õt siss käüse nakai kiskma ja saat kässi höste üless nõsta.

Poissa hammõlõ pante sälä pääle piht ala, nii poolõne säläne.  ...Piht pante määntsest vanõbast pehmekesest linatsõst rõivast.

Armi`hammõ ol`liva poisal ka kirolise. Kaaldalodsõ pääl ol`liva kirä, rinnalati pääl ja alah kah alomatsõ veere pääl. Poissa hammõ kirä ol`liva kas kangah koedo määntse vüükirä mustrilitse verevä kumaguga teet koedo vai siss ol`liva peenokõsõ linadsõ linige rõiva pääle kässiga kirotõdu. Nuu kirä ol`liva mitmõsagamatse langoga kirotõdu. Verrev kumak ol`l õks kõkõ edimäne. Pääle tuu ol`l viil mustõ ja hal`jet puuvillatset lango jo saia. Egasugumaitse mustret ja kirjo ummõl`de kaala kirjo pääle.

Koh tuu tüükene ol`l! Peenokõsõ linige rõiva pääl  tul`liva langakõsõ kõik üt`si lukõ. Tütrikukõsõ õks nakseva jo karä man kaala kirjo kirotamma.

1941.ES KT 23:49-50

Kaputet ja kindet ol`l egal tüt`rikul veiga pal`lo. Kolm paare ol`l kirevit kaputet. Noil ol`liva veiga kirivä keerolitse tsaki otsah. Nuu ol`liva kosilasõkapuda. Üt`s paar ante kosilasõlõ ja tõõsõ kat`s paare kosilasõvelile. Kosilasõkapuda ol`liva põl`vine pik`ä kapuda. Siss ko pand saapa jalga, siss jäivä nuu tsak`i saapaseerest väl`lä. Tuu ol`l veiga suur uhkuss. Pääle kosilsõkaputidi koete ka niisama egapäiv jalah pitä kirevit kaputet. Talvõl ko külmä ilmaga pante kat`s paare kaputet jalga, siss pantevva ka kirivä kapuda pääle. Valgõ vai määntse tõõsõ ütevärmilitse pantevva ala.

Kapuda köüdetevvä langakõsõga vai lina sirdusõga alastpuult põlvõ kinni. Kiä ol`liva rikkapa, siss koiva villatsõst langast sääntse ahtakõsõ vüükese kolmõ langaga. Noid kutsute seere köütest. ...Suvõl peetäge`s kaputet. Ko jo ol`liva määntse uma koedo niidilitse, umast tettüst linatsõst langast koedo. Muido ol`liva jalarät`inärdsukõsõ õnnõ.

1941.ES KT 23:57

Armi`rõiva vai pido`rõiva ol`liva õks vahtsõpa ja parõba. Mehil ol pidol k`ävvö armisärk vai ärmäk. Tuu ol`l puul`villatsõst valgõst rõivast. Linanõ üless veet, villatsõga sisse koet. Iist ol`l ärmäk musta samõdega ar kirotõt pääl`mäne siil. Samõt ol`l är lõigut ja nii tsiuro-tsäuro ummõld siilo veere pääle. Ärmäkol ol`l krae kah, sääne poolõ vassa laiukõnõ. Hüä poolõ päält ol`l krae ka musta samõdega ar katõt. Alomatsõ poolõ päält ol`l niisama valgõ.

Pühäpäävä hammõ ol`liva peenokõsõ linadsõ kumakidiga. Kumak ol`l verrev puuvillanõ lang. Proosta kumak ol`l ütekõrralinõ. Katõkõrralist kumakot kutsete prantsuskumak. Kumagoga koetevva poissa hammellõ kirä sisse, käüste otsõ pääle ja ola- ja kaalakirä. Kaala`kirjo koetē kas kangah vai tet`te kässiga. Kirotidi sääntse ahtakõsõ siidikese kumagoga siss nuu ummõl`devva niisama kaaldalodsõ mano ja rinnalat`i pääle. ...

Kirivä kaadsa ol`liva joonilitse, veiga ausa ol`liva. Nuu ol`liva niisama toomitsõhe koedo, linadsõ joonilitse, valgõt ja musta. Poisal ol`liva linadsõ ja paklatsõ kaadsa. Selge linadsõ kaadsa õks ol`liva veiga hüä armikaadsa. Ol`liva viil poolõvilladsõ armikaadsa. Avillatset no joht olõ`s.

1944ES KT 116:58-60

... Kapuda koete inäbäst kundsõlda. Siss ko üte poolõ päält lät`s kat`ske, siss pöörete kaput jäl tõist`muudo jalga, siss kaput ütte`muudo kuldo(kulus). Ko kiä kudi ka kundsõliise (kannaga) kaputet, siss koet`e kõva kundsaga, üt`s sil`m koete, tõõnõ võete niisama ilma kudamalda. Tagase minneh koete kõik sil`mä. Siss sai kunds pia niisama paks ko olõss katõkõrralitse langaga koet. Meeste kapuda ol`li ka kirolise. Mehe kaputille koetevva suurõba kirä, inäbäst verevä langaga.

1944.ES KT 116:89-90

Vöid koe`te vanast veiga pal`lo. Egasugumaitse vöid koe`te lakó ja ahtakõiise, kirevit ja iloset. ...

Vöid koete rabajaga ja lavvakidiga. Vöid peivä tüt`riku veiga pal`lo kudama. Saaja aost ol`l veiga pal`lo vöid vaja. Saajo aigo pääditesaaja, siss pante egalõ saajalisele kat`s vüüd pihta. ...

Vüülavvago ol`liva väikese neläkandilitse lavvakõsõ. ...Kõkõ suurõba vüü mis lavvakidiga koete ol`li katõtõiss`kümne lavvagoga. ...Vöid koete ka kangah, vöid koete ka rabajaga.


Tartu rahvarõivaste valmistajate kooli lõputöö 
2009