Naine Neiu Mees

Tarvastu kihelkond

Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tar­vastu kihelkonda. Ida- Mulgi rühma tuleb lugeda ka endisaegse Viljandi kihelkonna lõunaosast Päri ja Viiratsi vald ning osa Viljandi vallast, mis kuulusid samuti Mulgi keelemurde piirkonda ja mille elanike rõivastuses esines rohkesti ühisjooni nii Paistu kui ka Tarvastu omadega. Nimetada võiks siin punaste kirjadega rätik-tanusid, eespõllede kaunistusi ja nii meeste kui ka naiste särkide kaunistusi.

Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Näiteks said Tarvastu kihelkonnas varem üldiseks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad.

Tarvastule, nagu teistelegi Ida-Mulgi kihelkondadele ja Lõuna-Eestile üldse, oli iseloomulik geomeetriline kiri. Erinevalt Hallistest ja Karksist, kus veel 19. sajandilgi kaunistasid vanad taimeainelised tikandikirjad nooriku- ja pulmarõivaid, esines seesuguseid kaunistusi Tar­vastus vähem. Siin valitsesid erilaadsed punased, mõne taimelise sugemega geomeetrilised kirjad.

Linnamoelisele rõivastusele algas Tarvastus järkjärguline üleminek 1860.-1870. aastatel.

Suhteliselt kaua, veel 20. sajandi algulgi kandsid Tarvastu naised ja mehed traditsioonilisi pikk-kuubi (särk, vammus).  

Helmi Neggo kirjutas 1918. aastal: Ka moodne Tarvastu armastab eredat värvi, puhast zinnooberpunast. Võimalikult tihedas ühenduses esineb ta Tarvastu vöödel ja kinnastel ja harvade suurte tähtedena Tarvastu naiste kuulsal kaugelelehvival valgel päärätikul. Kõigepealt just see suur armastus punase vastu lahutab Tarvastu mulki ta nimekaimudest lõunas ja põhjas. /…/ Tarvastu on otsekui võõras imelik saar teiste mulkide keskel. /.../ Kuid teiselt poolt paistab Tarvastu ornamentika ning töötamise tehnika mulle enam kui ühes tükis just iseäranis soomeugrilane. (Neggo 1918: 18).