Urvaste naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale ERM 18857:6/1-20. Helmed võivad olla ümmargused, tahulised, torukujulised või soonitud. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida, näide Harglast ERM A 509:6169  ja Tormast ERM 3995.
Särgi kaelus kinnitati hõbedast vitssõlega ERM A 6:4, mida kandsid nii mehed kui naised. Väikest preesi kandsid ainult naised ERM 5005. Särgi kaeluses on 17.-18. sajandil kantud ka südamekujulist sõlge ERM A 210:3.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur kuhiksõlg. See pidi igal juhul ka üleriiete kaelusest välja paistma. Sõlg on järsult kõrge ning 13-17 cm läbimõõduga ERM 2014. Varem, 17.-18. sajandil olid kuhiksõle asemel kasutusel rõngassõled ERM 922.
Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee, mis ulatus servaga sõle peale. Vanem, keskajast jäänud komme oli kanda väikeste kaelarahadega keesid ERM A 444:3. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllid) ERM A 353:15/abcd

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti vitssõrmust, näide Harglast ERM A 26:1. Urvastest on teada ka üks uhke „silmadega sõrmus“ ERM 8379.


Ehete teema koostas: Jana Reidla