Viljandi naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed koosnevad kristallidest, merevaigust ERM A 296:21 ja kaurikarpidest. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. VM VM 2014 E 2606. Särgi kaelus kinnitati vitssõlega ERM A 154:30, mida kandsid nii mehed kui naised või preesiga, mida kandsid ainult naised ERM 19791.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur madal kuhiksõlg ERM A 359:25. Kuhiksõle asemel võis keset rinda olla suur prees, läbimõõduga 6-10 cm AM_8083 E 324. Suur prees oli tavaliselt uushõbedast ehk alpakast (vase, tsingi ja nikli sulam).
Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee, mis ulatus sõle või preesi peale. Kee küljes võis rippuda kannaga raha või kodarraha ERM A 371:17. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllid), mille küljes võis olla paaterripats VM VM 2608 E 839.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust (näide Kolga-Jaanist) AM_14159:2 E 857:2, rombikujulise kaunistusmotiiviga sõrmust ERM A 424:23, plaadiga sõrmust (näide Kolga-Jaanist) ERM 13962 ja harisõrmust ERM A 23:1.


Ehete teema: Jana Reidla