Ambla mees

Meeste piduliku komplekti moodustasid särk, põlvpüksid (nahksed või villased), vest, vatt, rätik, ehted, sukad, kingad, kaabu, pikk-kuub ja võrkvöö. Mehed kandsid võrkvöö vahele torgatud kirikindaid.

Särgid

Meeste särgid tehti valgest linasest riidest ilma jätkuta alaosas, harilikult mahakeeratud kraega. Samuti kui naiste särkidel, puudusid neil õlaõmblused, õlgadele õmmeldi õlalapid. Peosärgid kaunistati pilude, tagide ja püvisilmpistetega. Vanematel särkidel ei olnud ka varrukavärvlit (lihtsuuvarrukad). Hilisematel peosärkidel olid värvlid (krooksuuvarrukad).

Püksid

Püksid ulatusid pisut alla põlve. Neid kutsuti kintspüksteks ehk lakaga püksteks. 19. sajandil laialt levinud sinister pükste kõrval kanti mõnevõrra edasi lambahalle ja -musti pükse. Suvepüksid olid linased või takused (töö jaoks), värvuselt kas valged või peenelt sini-valge triibulised, harvem ruudulised. Talvel kanti villasest riidest valmistatud pükse. Eriliseks jõukuse tunnuseks olid seemisnahksed (kitse- või sikunahast) püksid. Ütlus “nahkpükse jalga saama” tähendas vanasti rahva seas jõukakssaamist.

Vest

Piduliku riietuse juurde tehti vest siidiriidest hõlmadega, seljatagune ja vooder linasest riidest. Talvel kanti kasukanahast, suvel linasest või takusest riidest vesti. Seljatagune oli suvisel vestil linasest riidest. Uuemal ajal tõmmati vesti seljatagune nööridega ja veel hiljem nallidega kokku. Eest kinnitati vest väikeste vasknööpidega.

Vatt

Vatt, mida kutsuti ka meeste kampsuniks, tehti sinisest villasest riidest. Suvised vatid olid sageli linasest või takusest riidest (pükstega ühest riidest). 19. sajandi algupoolel olid vatid lühemad ja kitsamad, hiljem tehti nad avaramad ning pikemad, nii et ulatusid üle puusade. Põhja-Eesti vattide allosas lahtiseks jäetud seljaõmblus moodustas lipi. Kahele poole lippi koondati voldid. Vatt käis eest vasknööpidega kinni, peal oli madal püstkrae. Harilikult keerati kaelus kurgu alt vähe tagasi ja krae nurki kutsuti lõpsideks („lõmsid“). Vest paistis vati alt välja.

Ülerõivad

Meeste p i k k – k u u e d (vollidega kuued) tehti täisvillasest sinihallist või potisinisest kodukootud riidest. Nendel kuubedel oli kaks suurt sisselõigatud taskut. kaelaauk oli välja lõigatud ja madal püstkrae oli peal. Meeste kuubedel olid kumerad tinanööbid ees. Aasad olid värvilisest, sinisest või punasest nöörist. Nööbid olid umbes pöidla otsa suurused, nad olid rohkem ehteks kui kinniseks. Pikk-kuub kinnitati vööga, hiljem rihmaga. Meestel ei olnud varrukatel upslaidasid nagu naistel ja hõlmad käisid neil eest kokku. Vollide peal ei olnud nööpe, ees olevad nööbid olid ainult vööni. Kuube kanti suvel ja talvel. Hiljem vahetas pikk-kuue välja palitu.
Meeste k a s u k a s oli lõikelt samasugune kui pikk.kuub ja valmistatud lambanahast.
R ü ü õmmeldi meestele toimsest linasest riidest. See ulatus allapoole põlvi. Rüüsid oli kahe erineva lõikega. Üldiselt oli see riietusese Järvamaa kihelkondades vähe tuntud.

Vööd

Mehed kandsid vööd (võrkvöö), hiljem tuli nahkrihm. Vööd tarvitati pikk-kuue ja labuki (ülerõivas, mis oli kasutusel pärast pikk-kuube ja enne palitu tarvituselevõttu) peal. Meeste vööd olid ühevärvilised. Pidulikel puhkudel (nt pulmakombestikus) olid tarvitusel ka kamlottvöö (lai, mitmevärviline, otstes narmad) ning helmestega tikitud vöö (enamasti väikeste valgete, siniste ja mustade helmestega riide peale tikitud ning nahkrihmale kinnitatud riba; sellisel vööl kinnituseks pannal).
Võrk- ning kamlottvöö ümbersidumise viis oli järgmine: vöö pandi eest ümber ja viidi otsad taha, sealt toodi teine ots teiselt poolt ette tagasi ning keerati siis uuesti tahapoole (peaaegu küljele) ning jäeti vöö vahele pistes otsad pikalt rippuma. Vöö oli kortsus ümber keha umbes puusade kohal.

Rätikud

Mehed kandsid rätikut ainult kaelas. Kaelarätik oli valgest linasest riidest, samasugune kui naistel.
Sidumise viis: rätik pandi kokku ja seoti ümber kaela eest otsadega taha ning sealt keerati uuesti otsadega ette ning seoti kurgu alla sõlme. Rätti kanti pikk-kuue ja kampsuni (vati) juurde.

Peakatted

Mehed kandsid musti kõrgeid kaabusid.
Suvel kanti töö juures takuseid mütse. Talvepeakatteks oli talikübar, lambanahast ümmargune müts. Talvekübaral olid karvad sisse poole ja pind välja poole, seda määriti sagedasti tökatiga. Pealael oli nööp. ees ja taga olid poolringikujulised lapid, karv väljapoole, samuti käisid lapid külgede pealt kõrvade peale ning kõri alla kinni. Kui soe oli, kanti kõrvalapid pealaele kokku seotult.

Sääre- ja jalakatted

Meestel olid mustast villasest lõngast pikad sukad nagu naistelgi. Suvel olid säärte ümber takused nartsud ja jalas sokkide asemel takused lõngast tehtud kapukad, millede peale pandi pastlad või viisud. Uuemal ajal kandsid mehed kollaste säärtega venesaapad pastelde või viiskude asemel.