Naine Mees 

Harju-Madise kihelkond

 
Harju-Madise kihelkonna põliselanikkonna moodustasid XIX sajandi keskpaigani eestlased ja eestirootslased. Viimased elasid Pakri poolsaare külades ning Väike-Pakri saarel, mis kiriklikult Harju-Madise kihelkonda kuulus. 1870-ndatel aastatel Pakri poolsaare külades rootsi keel kadus ning rootsikeelne Väike-Pakri saar viidi üle Risti kihelkonna alla, kus rootsikeelne rahvas elas Suur-Pakri saarel ning Kurkse külas.  

Järgnevas ülevaates käsitleme vaid Harju-Madise eestlaste rahvarõivaid. 

Harju-Madise kihelkonna eesti rahvarõivad kuuluvad Põhja-Eesti rahvarõiva rühma. Harju-Madise kihelkonnas kantud rahvarõivad kuulusid üldiste tunnuste järgi Harjumaa lääneosa rahvarõivarühma.  Seetõttu on vastavate esemete puudumisel Harju-Madiselt kasutatud andmeid naaberkihelkonnast Keilast, mille lääneosaga oli Harju-Madise ka varem ajalooliselt seotud, ning ka mujalt Põhja-Eestist.