Koeru mees

Ehted Jalanõud Kaapkübar Kaelarätt Püksid Sukad Särk Säärepaelad Tubakakott Uur Vatt Vest

Autor: Kristiina Halberg
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse lõputöö 2006

Koeru kihelkond kuulub Järva maakonda, mis omakorda moodustab osa põhja-eesti rahvarõiva regioonist. Koeru mehe pidulik rõivastus koosneb särgist, vestist, vatist, seemisnahksetest pükstest ja kaabust.

Valge linane särk on õmmeldud ühest tükist, ilma jätkuta, T-kujulise kaelaauguga. Nagu naiste särkidel, puudusid neil õlaõmblused, õlgadele õmmeldi aga õlalapid. 

Särgi krae on mahamurtav, keerati üle vesti krae. Krae ümber seotakse 5 cm laiuselt kokku rullitud rätik, sõlmitakse kurgu alla, otsad jäävad rippuma vesti või särgi peale. Särgi krae keeratakse räti peale. Uhkemad rätid olid linnast ostetud mitmevärvilised või punased sitsi- või siidirätid.
Varrukasuud oli tavaliselt kurrutatud, kuid esines ka avasuuvarrukaid.
Öeldi: „uhkem mees, särgil värvlid, liht künnimees, lihtne lahtine varrukas”. Värvlitel, õlakutel ja kraedel oli ilustusteks tagasihoidlikud pilud ja tagid. Leidus ka avasuuvarrukatega särke, millel olid varrukaääred toretsevalt pilutatud.  Pilupalistus oli rinnaesisel lõhendikul. Särk kinnitati rinna ees lihtsa hõbedast vitssõlega.
Särk ulatus poolde säärde, kuna vanasti asendas see aluspesu. Särgi alumine ots pandi jalge vahelt läbi ja tõmmati püksid peale.

Väga levinud olid potisinised püksid, kuid nende kõrval kanti ka halle ja musti villaseid pükse. Suvepüksid olid linased või takused, kas valged või peene valge-sinise triibulised. Püksid olid kas täis- või poollakaga. Täislakaga püksid avanesid mõlemast ülanurgast, poollakaga ainult ühest ülanurgast. Mõlemad kinnitatakse kahe nööbiga värvli külge, mis hoiab pükse üleval. Ütlus: „nahkpükse jalga saama” tähendas rahvaseas vanast jõukaks saamist. Peiupüksid olid seemisnahksed põlvpüksid, heledamast beežist kohvipruunini. Need püksid olid jõukuse tunnuseks. Eriti kosjateele asuvad noormehed püüdsid neid endale hankida või laenasid jõukamatelt.

Vatt oli üldiselt sinine. Vanematel vattidel oli püstkrae, mis eest kinni ei ulatu. Ees olid vati hõlmadel ühes või kahes reas nööpaugud ja vasknööbid. Vati hõlmade alanurgad on enamasti kaarekujuliselt välja lõigatud. Uuemad vatid olid pikemad ja ulatusid üle puusade. Neil keerati krae ja hõlmanurgad tagasi. Peale selle oli selja ja lippide üla- ja alanurkades üks nööp, nagu vanematel vattidel. Seljaõmbluse lahtiseks jäetud alaosa nimetatakse lipiks.
Vanasti puudus ülikonnal vest, seda hakati kandma alles 19. sajandil. Veste õmmeldi erinevatest materjalidest, sageli lillelisest poolsiidist. Vestidel oli püstkrae ja kahes reas ilunööbid ja nööpaugud. Harilikult tehti seljaosa odavamast riidest, pleegitamata linasest või takusest riidest.

Põlvpükstega kanti lambamusti või tumesiniseid sukki sissekootud vikliga. Suka ülemine äär (loodus)  jäi püksisäärte alla ja seoti kinni värviliste säärepaeltega, mille tutid jäid rippuma poolde säärde.

Jalanõud


Meestel olid nagu naistelgi jalanõudeks pastlad, viisud või mustast nahast kingad.  Säärsaapaid kanti juba 18. sajandil, kuid 19. sajandi teisel poolel muutusid need meeste piduliku jalanõuna üldiseks.

Peakate

Kaapkübar

Peakatteks oli kõrge rummuga kaapkübar. Igapäevaseks peakatteks oli 6-8 siiluga õmmeldud murumüts. Suvisel ajal kanti ka kootud või heegeldatud muru- või tuttmütse. Talvel kanti läkiläkit.

Ehteks on lihtne hõbe vitssõlg, millega kinnitati särk. Särki ei kinnitata kõrgele kurgu alla, vaid madalal „rinnakondi kohal”. Sõlg võib räti alt välja paista. Vt ka Lisa 1 teksti lõpus.

Uur
Ketiga hõbeuur. Keti ots kinnitatakse vestil alt kolmandasse nööpauku ja uur pannakse vesti vasakpoolsesse taskusse.

Juuksed ja habe
Juukseid kandsid mehed otselahku soetult. Juuksed olid pikad, ulatudes kõrvalestadeni, sageli isegi õlgadeni. Poissmehed käisid siledaks aetud lõuaga, abielumehed aga kandsid pikemat või lühemat habet, mis võis ulatuda isegi rinnuni, sest „habe on mehe au”, ütles vanasõna.



Lisa 1
Hõbedast vitssõlg

Läbimõõt 3,6 cm. Sobib kaelusekinnituseks nii naistele, lastele kui meestele.



Ehete teema retsenseeris: Jana Reidla