Naine  Mees Tüdruk Laps

Anseküla kihelkond

Anseküla (saksa keeles Anseküll) kihelkond oli põhjapoolsem Sõrve kihelkond, mis võttis enda alla Sõrve poolsaare kitsa kaela ja Saaremaa edelapoolseima nurga. Teda ümbritsesid ühelt pooolt Sõrve teine kihelkond Jämaja, ning teiselt poolt Kaarma, Kärla ja Kihelkonna kihelkonnad. Kaasaegse haldusjaotuse järgi kattus 80% endisest Anseküla kihelkonnast praeguse Salme valla territooriumiga. Ülejäänu kattus Kaarma (sh Abruka saar) valla alaga.

 

Sõrve kahe kihelkonna – Anseküla ja Jämaja rahvarõivaülikonnad paistsid silma teiste Saaremaa kihelkondade seas. Samas oli nende endi vahel ka mõningaid erinevusi.

Sõrve naise särk oli erinevalt teistest Saaremaa särkidest kõrge kraega.

Seelik kuub oli pikk, ulatudes all peaaegu maani ja üleval kuni rindadeni.

Vanamoeline must seelik must kuub, ümbrik, mida kaunistasid allääres kollane kootud pook ning mitmevärviline pael ai selle servas, püsisid kuni 20. sajandi alguseni leinarõivana. 19. sajandi I pooles hakati senise ühevärvilise seelikukanga sisse kuduma põikitriipe. Selle kirikuue põikitriibud viirad, laigud, kiri olid kihelkonniti üpris erinevad. Sõrve kirikuue põikitriibustik oli kõige laiem. Saaremaal olid Anseküla seelikul kõige peenemad kurrud – plisseetaoliselt üleni sissepressitud väikesed voldid. Kirikuue ajal saavutas Sõrve seelik ka oma maksimaalse pikkuse. F. S. Sterni litodel ajavahemikust 1856-71 oli Sõrve must kuub veel suhteliselt lühike, ulatudes poolde säärde. 19. sajandi II poolel levima hakanud pikitriibulise seeliku kiutkuue mood Sõrve ei jõudnudki. Sõrve seelik oli tegelikult pihikseelik, sest siinseks üheks omapäraks oli liistiku seeliku külge õmblemine. Nii nagu ei võetud Sõrves omaks kiutkuube, ei hakatud siin tegema ka uuemamoelist ühevärvilist liistikut.

Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neiul põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures. Põll oli siin oma siluetilt veidi kitsajoonelisem. Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkodades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut

Piduliku peakatte tanu asemel hakati siin alates 19. sajandi keskpaigast eelistama tuttmütsi, mis oli varem rohkem meeste peakattena tuntud.

Ülerõivad õmmeldi Sõrvele omaselt helehallist kangast.

Ehetest kodunesid preesid preesised ainult Sõrves, mujal Saaremaal neid ei kantud. Peaaegu kogu Saaremaal levinud südamekujulist sõlge kanti kõige rohkem Sõrves.

Sõrve oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Kihelkonna, Mustjala, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul.