19. sajandi keskpaigani kandsid Hiiumaa naised lambapruunist villase riide laidudest (8) kokku õmmeldud alaosa ja nööbitava villasest või linasest riidest pihikuosaga seelikut. Sajandi keskel asendati ühevärvilised seelikud punasetriibulistega. Tegemist oli endiselt pihaosa ehk öödri külge kinnitatud seelikuga. Emmaste seeliku puhul jäi nagu Käinaski domineerima punane põhivärv, mida ilmestas eraldiseisev või mõne teise värviga lihtsat triibukimpu moodustav tumepruun või tumelilla triip. Kokkuvoltides jäi näha ainult punane põhivärv. Üksikud nö kirjud seelikud, kus esines Reigilie sarnaselt kaks triibustikugruppi vaheldumisi lambapruuni vahevärviga, volditi kokku nii, et peale jäid erksamad, kollasega ilmestatud triibustkud, sisse sinised-lillad toonid. Seelik ulatus poolde säärde, seda ei pikendatud toodiga.
Käiseid kantakse seeliku eestnööbitava pihikuosa peal. Emmaste varasemad käised olid enamasti tikitud püstkrae ja varrukaotstega, pihaosal pilutikand. Kasutati ka liigkaelusega kraed. Need olid linased umbkäised. Sajandi lõpukümnendeil tulid kasutusse eest läbilõikelised pael ja pitskaunistustega linnalõikelised püstkraega käised.
19. sajandi II poole Emmaste põlledel esineb kaunistustena nii pitse, paelu, sitsist satsi kui ka moodsamat lõiget ülaosas. Põlled on ise võrdlemisi lühikesed. Põlle kandsid nii neiud kui naised.
Emmastes kanti seeliku peal vaskplekiga kaetud nahkvööd, mille küljes rippusid nii “kuldsed" ketid litritega (rõhud) kui ka tinast tupega nuga ning messingist kattega nõelakoda. Emmastes muutusid rõhud veel sajandi lõpukümnenditel. Et rõhukettide arvu suurendada, asendati vasklapp traadist rõngaga. Nii sai kettide arv ulatuda üle 10. Varasemad rõhud on tavaliselt rohke needikaunistuse ning paljude litritega viimase ketirea küljes. Kaks vaskplekki on ornamentidega ilustatud.
Triibulise seeliku juures kanti valdavalt valgeid sukki, aga paralleelselt ka mustkuue juures enam kasutatud punaseid sukki. Leinariietuse juures olid kas valged või sinised sukad.
Pidulikul puhul on Hiiumaal kantud madala kontsaga allaõmmeldud tallaga musti paelkinnisega kingi. Valged puuvillased paelad muutside neid moekamaks.
On kalevist händadega pähepõimitav peakate, mis hoiab nii neiu kui naise pikad juuksed korralikult koos.
Palmikud võisid olla eri värvi kalevist: rõõmuaegsed punased, paastuaegsed sinised ja leinaaegsed mustad. Emmaste palmiku hännad olid Hiiumaa palmikuhändadest kõige laiemad ja neid kaunistatinii kardpaela, kardpitsi kui karrast narmastega. Palmiku peale pandi ja kinnitati kõik ülejäänud peakatted
Seppel on pruudipärg, mille võru on üleni kaetud klaashelmeste, ja mitmesuguste läikivate kaunistustega. Pärja tagaosas ripuvad siidist paelad, nende all värvilisest siidriidest lina, millel samuti üksikuid kaunistusi.
Emmaste tanu oli veel 19. Sajandi I poolel peamiselt tikitud alaservaga valge tanu, mille esiosa ääristasid punased ja sinised tikkeread. Tanu püstihoidmiseks oli seda papi või muu tugeva matejaliga toestatud. Sajandi teasel poolel muutusid tanud veidi väiksemaks ja neid kaunistati peamiselt erinevate kard- ja värviliste paeltega.
Pikad valged otskaunistustega pealinad, mida 19. Sajadil kasutati enamasti veel pulmade ja muude traditsiooniliste kirikuga seotud tähtpäevadel.
Att on muistne tuisukott, enamasti vanutatud villasest valgest riidest, üksikjuhtudel ka linasest riidest. Viimast kasutatigi rohkem suvl ja sügisel tuulise ilmaga või tolmust tööd tehes.
Jakilaadsed kehakatted ehk vähejäkud õmmeldi lambapruunist villasest riidest ja need meenutasid oma lõikelt pikkade kuubede lühikesi variante. Eest paari haagiga kinnitatavad. Varrastel kootud jakid ehk särgid, olid enamasti tumesinised või lambapruunid, riidega äärtest kanditud. Kinni käisid nagu jäkudki enamasti vöökohast haakidega.
Emmastest kanti 19. Sajandi Ii poooles taljesse töödeldud, kuid tugevate seljale( puusale) jäävate vollidega pikk-kuube (suurjäku). Kasutuses oli ka lõikelt arvatavalt 17. Sajandisse tagasiulatuv laikuub mis leidis koos pikkade pealinadega (nuutislina, vallalislina) kasutamist nii pulmatraditsioons ja armulaual käies kui ka vanemate inimeste igapäevariietusena.