Naine 

Jaani kihelkond

Jaani (saksa keeles St. Johannis) kihelkond asus Saaremaa kirdeosas. Piirnes Karja, Valjala ja Pöide kihelkonnaga. Kaasaegse haldusjaotuse järgi hõlmas see suhteliselt väike kihelkond umbes praeguse Orissaare valla lääneosa.

Võrreldes Lääne-Saaremaa kihelkondadega olid Ida-Saaremaa kihelkondade rahvarõivad oma tegumoelt ja värvilahenduselt suhteliselt ühtlasemad. Samas olid selles grupis omavahel rohkem sarnased Jaani ja Pöide ning Karja ja Valjala riided. Pisut teistmoodi nägid välja Püha naise pidurõivad.

Võrreldes Lääne-Saaremaaga (välja arvatud Mustjala) oli siin särgikrae lai ja rohkem kaunistatud. Kui Lääne-Saaremaa seeliku põikitriibustikus domineeris punane (välja arvatud Mustjala), siis siin oli selleks valge värv. Selle kõrval kasutati veel erinevaid toone sinist, punast, rohelist, kollast, pruuni. Ka oli seeliku triibustik Ida-Saaremaa seelikutel tunduvalt kitsam. Kui Lääne-Saaremaa naised tegid endale uhkelt kaunistatud lahttasku, mis seoti paremale puusale põlle peale, siis Ida-Saaremaal ei nähtud selle tegemisega vaeva ja aeti läbi lihtsa põlle all käiva taskuga.

Erinevalt mandrist oli Saaremaa neiul ka põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures.

Mitmekesised olid Ida-Saaremaa naise peakatted. Tanu olid siin väiksem võrreldes Lääne-Saaremaaga ja tikandis oli valdav geomeetriline ornament. Mõnevõrra levis ka lillornament, kuid päris koduseks see siin ei saanud. Erinevalt Lääne-Saaremaast, kus tuttmütsi kandis nii tüdruk kui naine, oli see siin ainult abielunaise peakate. Algul igapäevase rõivastuse juurde kuulunud tuttmütsi, mis võeti piduriietuse juurde 19. sajandi keskpaiku, hakati siin järjest väiksemana kuduma. Lõpuks jäi sellest järele ainult peopesa suurune lapike. Talvemütse oli koguni kahte erinevat tüüpi, mõlemad üsna omapärase väljanägemisega.