Jämaja mees

Mehe pidulikku rõivakomplekti kuulusid särk, kaelarätt, püksid, vest, üleriided, peakatted, sukad, jalanõud

Särk

Särk õmmeldi valgest linasest riidest. Kõrge krae kaunistati valgest linasest niidist tikandi ja piluga. Krae äärde tehti tagid – sakilised äärepisted nii kaunistuseks kui kaitseks serva kulumise eest. Särgikrae kinnitati nagu naiselgi kaksik- ehk kurgunööpidega.

Kaelarätt

Mees kandis naisega samasugust kaelarätti. See oli Saaremaale iseloomulikult punase- või sinise-valgeruuduline. Kaela seadis mees selle hoopis teistmoodi, kui naine. Kõigepealt keerati rätik rulli ja otsad viidi eest kukla taha, kus need ristati, toodi ette ning seoti lipsuks. 

Püksid

19. sajandi keskpaigas olid üldlevinud põlvpüksid kintspüksid, lappidega püksid, mis kooti heledamast lambahallist kodukootud vanutatud kangast tüssist.Võrreldes teiste Saaremaa kihelkondadega olid siin püksid avaramad ja pikemad, ulatudes poolde säärde. Pükstel oli ees nelinurkne lapp lakk, mis kinnitus üleval nurkades nööpidega värvli külge. Pükse hoidis üleval värvel. Täislakaga pükste asemel hakati hiljem tegema poollakaga pükse, kus üks laka nurk õmmeldi kinni. Lõhik sääreotste välisküljel kinnitati haakidega.

Vest

Vest õmmeldi naise liistikuga samast täplikust kangast. Selle tihedaid väikesi ruute meenutava mustriga kanga koloriidis oli ülekaalus kas punane, sinine või roheline värv. Vestil oli väike püstkrae, ees kinnitati nööpidega. Kui vanemad vestid õmmeldi üleni ühest materjalist, siis umbes 19. sajandi keskpaigast alates hakati seljaosa õmblema värvimata linasest riidest ja vesti hakati nüüd kandma ainult vati all.

Üleriided

Vatt jakk, jõkk tehti pükstega samast helehallist kangast. Suhteliselt avaral vatil oli varasemal ajal väike püstkrae, kuid 19. sajandi lõpus tehti isaste jaki krae suurem ning keerati maha. Ees kinnitus vatt vasknööpidega, peale seoti punane vöö.

Müts

Valgest villasest lõngast kootud kahekordne tunnamüts oli  suka moodi, mille alumine äär käänati üles.

Kingad

Jalas kandis mees musti kingi. 19. sajandil olid tavalised ka säärsaapad.

 

Kasutatud kirjandus:

1. Kaarma Melanie, Voolmaa Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn, 1981

2. Manninen, Ilmari. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu, 1927.

3. Piiri, Reet. Rahvarõivad Eesti Rahva Muuseumist. Tallinn, 2006.

Teksti koostas: Maret Soorsk