Naine

Kihelkonna kihelkond

Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kielkond) oli Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti läänepoolseim kihelkond. Kihelkonda piiras läänes ja loodes meri. Maa poolt olid naabriteks Anseküla, Kärla ja Mustjala kihelkonnad. Administratiivselt kattus endine Kihelkonna kihelkond praeguse Kihelkonna, Lümanda ja lõunas nurkapidi ka Salme vallaga.

 

Kihelkonna oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Mustjala, Sõrve, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul.

Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku kõik kolm varianti ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik must kuub oli erinevalt Sõrvest, kus see muutus leinariideks, Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste (leer, laulatus) puhul kantud kostüümi osa. Kui musta kuue edasiarendus kirikuub – ühevärviline seelik põikitriibustikuga allääres oli lihtsalt piduriie ja kadus 1860. aastatel, siis musta kuube kanti veel 1870. aastail. Omaaegsete kirikuubede asemele tulid pikitriibulised seelikud kiutkuued. Võrreldes mandriga oli kiutkuue triibustik Saaremaal tumedakoloriidilisem ja triibud kitsamad. Kihelkonna kiutkuub sarnanes Kärla omaga. Kui teistes Saaremaa kihelkondades volditi kiutkuube ainult ülaosas, siis siin aeti voldid üleni sisse.

Kihelkonna ja Kärla naise riietuses oli teisigi ühiseid jooni. Peaaegu ühtemoodi nägid välja särgid – mõlemad olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud.

Omavahel sarnanesid ka Kihelkonna ja Kärla naise tuttmütsid.

Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidudel põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures.

Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut.