Naine  Mees Lapsed

Muhu kihelkond

Muhu kihelkond (saksa keeles Mohn) asus Muhu saarel. Administratiivselt kattus endine Muhu kihelkond praeguse Muhu vallaga.

Saare maakonnas püsisid rahvarõivad kõige kauem Muhu saarel. Kui Saaremaal lõppes rahvarõivaste kandmise aeg üldjoontes 20. sajandi alguses, siis Muhus tegid need järgnevatel aastakümnetel veel märkimisväärse edasiarengu läbi. Veel 1930. aastatel kanti eriti pidulike sündmuste puhul traditsioonilisi rahvarõivaid. Üksikuid osi nagu seelik ja tanu kanti kohati veel pärast Teist maailmasõdagi.

Muhu rahvarõivale iseloomulik kaunistamisvõte oli männamotiivi kasutamine. See kujutas endast muutuva keskosaga korrapärase kujuga kaheksa tipuga risti. 1920.-30. aastatel asendus männamuster naturalistliku lillkirjaga. Aja jooksul muutus suuresti ka värvivalik nii seelikukangas kui tikandites. 19. sajandi algupoole punakaspruun muutus lõpuks 1930. aastatel helekollaseks. Populaarse oranži ehk muhu punase kõrval oli teiseks iseloomulikuks ja armastatuks värvitooniks nn muhu roosa.

Erinevalt mandrist oli Muhus ka neiul põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures.

Muhus ei levinud kirivöö, vaid selle asemel tehti kitsaid ja pikki kõladega kootud vöösid. Erinevalt Saaremaast kandis Muhu naine 19. sajandi lõpuni pastlaid.

Nagu mujalgi Saaremaal, oli ka Muhus kombeks vanemaid moest läinud rõivaid kanda pruudiülikonnas.