Naine  Mees

Mustjala kihelkond

Mustjala (saksa keeles Mustel) oli mereäärne kihelkond Saaremaa loodeosas, mida piirasid Kihelkonna, Kärla, Kaarma ja Karja kihelkonnad. Administratiivselt kattus endine Mustjala kihelkond tänapäevase Mustjala vallaga.

Oma tegumoe ja värvikirevusega paistsid eriti silma Mustjala, Sõrve ja Muhu naise rahvaõivaülikonnad. Saaremaal ei tehtud ega kantud kunagi mandri rahvarõivaid. Küll aga olid nõukogude ajal mandril väga populaarsed just Mustjala ja Muhu naise rõivad. Ka oli Mustjala üks nendest Saaremaa piirkondadest Kihelkonna, Sõrve, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul.

Mustjala naise piduriietel oli sarnaseid jooni nii Saaremaa ida- kui läänepoolsemate kihelkondadega. Nõnda oli tanu oma kõrguse ja värvide poolest sarnane läänepoolsete tanudega, särk oma kaunistusviisiga aga idapoolsetega. Rohkem idapoolsetes kihelkondades tuntud lahtkrae- ja varrukad olid kasutusel ka Mustjalas. Vanema seeliku põikitriibustik oli lai nagu lääne pool, värvides oli aga rohkem idapoolsetele kihelkondadele tüüpilist valget jne. Samas oli Mustjala vanem seelik küllaltki erandlik teiste Saaremaa seelikute seas. See oli sarnaselt Muhu seelikuga üks lühemaid. Kui kõiki vanemat tüüpi seelikuid kurrutati – pressiti üleni sisse plisseetaoliselt väikesed voldid, siis Mustjalas sellega vaeva ei nähtud.

Uuemamoeline pikitriibuline seelik kodunes Mustjalas 1870.-80. aastatel.