Naine 

Püha kihelkond

Püha (saksa keeles Pyha) kihelkond asus Saaremaa kaguosas. Naabriteks olid ühelt poolt Kaarma ja teiselt poolt Valjala kihelkond. Kaasaegse haldusjaotuse järgi kattus Püha kihelkond enamikus osas praeguse Pihtla valla territooriumiga.

Ida-Saaremaa kihelkondades, kuhu kuulus ka Püha, olid rahvarõivad omavahel suhteliselt rohkem sarnased, kui Lääne-Saaremaa kihelkondades.

Võrreldes Lääne-Saaremaaga (välja arvatud Mustjala) oli siin särgikrae lai ja rohkem kaunistatud. Kui Lääne-Saaremaa seeliku põikitriibustikus domineeris punane (välja arvatud Mustjala), siis siin oli selleks valge värv. Selle kõrval kasutati veel erinevaid toone sinist, punast, rohelist, kollast, pruuni. Ka oli seeliku triibustik Ida-Saaremaa seelikul tunduvalt kitsam. Kui Lääne-Saaremaa naised tegid endale uhkelt kaunistatud lahttasku, mis seoti paremale puusale põlle peale, siis Ida-Saaremaal ei nähtud selle tegemisega vaeva ja aeti läbi lihtsa põlle all käiva taskuga.

Erinevalt mandrist oli Saaremaa neiul ka põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures.

Mitmekesised olid Ida-Saaremaa naiste peakatted. Tanu oli siin väiksem võrreldes Lääne-Saaremaaga ja tikandis oli valdav geomeetriline ornament. Mõnevõrra levis ka lillornament, kuid päris koduseks see siin ei saanud. Kuju poolest hobusekapja meenutav kabimüts oli küll tuntud paljudes Saaremaa kihelkondades, kuid massilist kasutust ei leidnud. Kõige rohkem on selle kandmist seostatud eelkõige Püha, Kaarma, ja Kärla kihelkondadega. Kui teistes Ida-Saaremaa kihelkondades kandis tuttmütsi ainult naine, siis Pühas kandsid seda mõlemad – nii tüdruk kui abielunaine.

Talvemütse oli koguni kahte erinevat tüüpi, mõlemad üsna omapärase väljanägemisega.

Samas Püha kihelkond eristus mõnevõrra Ida-Saaremaa naise piduliku riietuse üsna ühtlasest värvi- ja tegumoest. Mõnel juhul võis siin märgata ühisjooni Lääne-Saaremaaga. Kui teiste Ida-Saaremaa kihelkondade särgikrae tikand paistis tumeda värvilaiguna, siis Pühas oli tikand Lääne-Saaremaale iseloomulikult valge. Pisut teistsugune võrreldes Ida-Saaremaaga oli seeliku  põikitriibustik ja voltide sügavus ning liistiku tegumood.