Mees Naine Poiss Tüdruk 

Vormsi rahvarõivad ehk ormseklena vormsirootsi murdes


Vormsi rahvarõivad säilitavad endas väga vanu elemente, mis võivad aidata avada vormsilaste etnilist päritolu ja vanu kultuurikontakte. Võrreldes teiste eestirootsi alade rahvarõivastega, võib vormsi omade juures leida nendega küll mitmeid ühisjooni, kuid siiski on Vormsi rahvarõivad unikaalsed ka kohalikus eestirootsi kontekstis.

Vanim teave Vormsi rahvarõivastest pärineb kunstnik E.H.Schlichtingi litograafiatelt, mis ilmusid 1855.aastal ilmunud Carl Russwurmi teose „Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö I, II“ juurde kuuluva albumina „Trachten der Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö“ ja 1909. aastal Helsingis ilmunud A.O. Heikel teosest „Die Volkstrachten in die Ostseeprovinzen und Setukesien“.

Erinevalt meesterõivastest, mis allusid moele kiiremini, säilisid naiste- ja mõneti ka lasterõivaste juures mitmed väga erilised elemendid. Näiteks arhailistele rõivatraditsioonidele viitab umbes 11. sajandist pärinev värvilistest siiludest murumüts tupplua, mida on kandnud nii Vormsi naised kui ka poisid. Selline peakate on olnud kasutusel ka Soomes. Arvatavasti just eestirootslaste kaudu ongi see ürgne Põhjala mütsikuju jõudnud eestlasteni ja levinud Eestis laiemalt. Vanema traditiooni kohaselt asetati see peakate pruudile pähe kohe pärast laulatust, enne noorikumütsi saamist; hiljem on seda kandnud poisid.

Järelkaja keskaegsest moest kannab Vormsi naise pikkkuub, millel lisaks lõiketüübile on tähelepanuväärne kuue kaelus. Eest ja tagant kolmnurkne sügav kaelus kanditi paremalt poolt punase ja vasakult sinise kandiga.

Kui vormsilaste igapäeva- ning pidurõivad püsisid sajandeid peaaegu muutumatutena, siis märgatavaid muudatusi eeskätt Vormsi naise riiete juures põhjustas 19.sajandi viimasel veerandil saarel elanud Rootsi misjonäri Lars Österblomi tegevus. Misjonäri põhimõte – „rahvuslik taganegu usulise ees“ – seadis ohtu kõik vormsirootsi vanad „paganlikud“ rahvatraditsioonid. Usulise ärkamise käigus keelati vanad rahvakombed ja tavad ning nende vastu võideldi karistuste ja häbistamistega. Mitmete iidsete rõivaesemete kandmine keelati ning asendati usulistele tõekspidamistele sobivamatega. Vormsi naise rahvarõivad muudeti n-ö kombekamaks Lars Österblomi abikaasa eestvõttel, kes tolleaegse moe järgi uuendused sisse viis.

Vaatamata rõivaste muutusele või ka tänu sellele, püsis Vormsil rahvarõiva kandmistraditsioon kuni II Maailmasõjani, seega oluliselt kauem kui mujal Eestis.

Eelnevast tulenevalt saab vaadelda Vormsi rahvarõivaid enne ja pärast Österblomi uuendusi (vanemad ja uuemad rõivad). Muutumine ei olnud siiski absoluutne, vaid mitmed perekonnad säilitasid vanema rahvarõiva traditsiooni ja kandsid neid veel 20.sajandil.

Teise Maailmasõja sündmuste keerises põgenes aga enamus saarerahvast Rootsi ning järgnevad aastad kujunesid suurte muutuste ajaks. Muutusid arusaamad elust ja väärtustest, muutusid ka inimesed.