Vormsi mehe rahvarõivad

VANEMAD RÕIVAD

Särk

Aluseks NM.0145235
Meeste särk skjerta, skjorta valmistati valgest puuvillasest või linasest kangast mahapööratud kõrge kraega, eest rinnalõhikuga ning õlalappideta. Rinnalõhik suleti punutud valgete paelte ja lihtsa vitssõlega. Kaunistused olid tagasihoidlikud - kahe tiheda tikkpisterea vahel sõmpisterida nii krael kui ka kitsal varrukavärvlil (1-1,5cm). Kaelakaar ja varrukasuu olid kurrutatud. Varrukavärvel kinnitati valgete või punaste paeltega.

Püksid

Mehed kandsid lambamustast või mustast villasest kangast valmistatud lakaga põlvpükse knebiksar. Pükste sääred ulatusid natuke allapoole põlvi, säärekinnisel asetsesid messingnööbid. Suvel kanti sama lõikelisi valgest linasest pükse. Püksilakk kinnitati messingnööpidega.

Säärepaelad

Pükste säärevärviltele mähiti nn kalahännalised kollastest, sinistest, punastest lõngadest palmitsetud ning otstest tuttidega säärepaelad hinsbain, knebånd. Meeste säärepaelad olid analoogsed naiste säärepaeltega.

Vest

Särgi peal kanti vesti, mis oli valmistatud punaste, valgete ja siniste pikitriipudega villasest kangast. Triibukangast oli õmmeldud nii vesti esi- kui seljaosa. Vest voodriks oli linane või puuvillane kangas. Esiosa kinnis ulatus küllaltki kõrgele ja nööbiti kinni messingnööpidega. Aasad heegeldati rohelisest või sinisest lõngast ning õmmeldi esikinnise külge punase lõngaga. Vesti kanti pidulikul puhul valge särgi peal.

Rätik

Kaela ümber seoti punasekirju villane rätik nii, et särgi krae nurgad räti alt välja paistsid. Pidulikel puhkudel kanti ka heledat rätikut.

Kampsun

Aluseks NM.0145275
Vormsi meeste rõivastuse hulka on kuulunud ka kampsunit tröja. Valge villane patentkoes kraeta kampsun kanditi nii allääre kui varrukaotses kitsa (1cm) punase villase paela või riidekandiga. Kampsuni kaelusel oli esiosa vasemal pool ava ning kaelakaar koos avaga olid samuti kanditud punase villase kandiga. Kaeluse kinnis koosnes 8 valgest, punase villase lõngaga etteõmmeldud nööpidest ja sinistest aasadest. Kolm alumist nööpi hoiti kinni (nende aasad olid nööbitavad ehk parajad) ja ülemised 5 nööpi hoiti lahti (nende aasad olid nii väikesed, et nööp ei mahtunud läbi). Kinnise valget nööbirida tõi esile nööpide alla õmmeldud 3cm laiune punane villane kangas.

Lühike kuub

Puusadeni ulatuv kuub rocken, paltrokk, päll-rockon valmistati enamasti samast riidest, mis püksidki. Kuub koosnes kahest selja- ja kahest hõlmatükist. Mõlemad seljatükid olid alt järsult laienevad ja jäetud kinni õmblemata nii, et selja keskele moodustusid lipid. Varrukaotsad kanditi heledama sinise villase riidega (7cm). Kuuel oli madal püstkrae, mis ulatus veidi üle õlaõmbluse esiosa poole. Russwurmi järgi on krae olnud ka sinine. Kaelaava esiosas kolmnurkne. kuue hõlmad kinnitati u punase lõngaga õmmeldud 8-12 messingnööbi ja sinisest lõngast aasade abil. Kaelarätik pidi olema nähtav. Kuue hõlma- ja alläär, selja, kaelakaare ja külgede ühendusõmblused kaunistati seestpoolt punase ja kollase laisalõngaga.

Pikk-kuub

Meeste pikk- kuub grakjulhin, grakjolh, grokil, grockig, gragil sarnanes lõikelt naiste pikk- kuuega. Kuube kanti aastaringi ja oli ühtlasi üks pidulikematest kehakatest nii meestel kui naistel.
Erinevalt naiste kuubedest algasid meestekuubede seljavoldid abaluude kohalt.
Samuti kui naiste kuubedel, ääristati meestekuue kolmnurkne kaelus värvilise riidega, mis oli paremalt poolt punane ja vasemalt sinine.
Pikk- kuue hõlmad kinnitati laia vööga nii, et voldid suunati selja poole.

Vöö

Pikk-kuue peal kanti kollast või värvilist, laia (u 15 cm) ja pikka (2,8m) villast narmastega vööd bält. Vöö seoti ees poolsõlme. Hiljem, kui vööd enam ei kantud, olevat need ümber tehtud naiste vardakottideks.

Kübar

Peas kanti madalt laia äärega ja paelaga kaunistatud viltkübarat.

Sukad

Mehed kandsid argipäeviti pruune või halle villaseid põlvikuid. On andmeid ka valgete sääriste kohta.
Sukad kooti lihtsas parempidises koes.

Pastlad

Pastlad olid sama kujuga ning samuti kurrutatud kui naistel. Erinesid vaid selles, et meeste pastlapaelad olid lühemad.

Kindad

Aluseks NM.0145250A-B
Pilt Põhjamaade muuseumi lehelt.
Mehed kandsid lambapruune villaseid sõrmkindaid.

Tubakakott

Aluseks ERM 19521, ERM A 509:5545
Meeste tubakakott valmistati kuuest 5cm laiusest punasest ja sinisest villasest kangaribast. Vahelduvate värvidega kokkuõmmeldud kangaribad kroogiti koti põhjas kokku ja kroogete keskele koti põhja tippu õmmeldi 4cm laiune punasest villasest kangast kettake.
Koti pind ilustati ümberringi vasevärvilise sik-sakpaelaga, millest on koti pinnale moodustatud ruudud. Kott vooderdati valge linase või puuvillase kangaga. Punasest kangast (laius 5cm) kotisuu tõmmati kokku punase villase 1cm laiuse paelaga, mille otstes on villasest lõngast ümmargused tutid. Koti kõrgus u 20cm, laius 16cm.
„Ülginahast tubakakottide asemel pruugiti need riidest tubakakottid, mis umbes 10 a. ümbet ka juba ära kadunud prugist.” (1922)


UUEMAD RÕIVAD

Meesterõivastus säilis sajandivahetuseni üldjoontes endisena, kuid kadus siis täielikult ja mehed läksid üle tavalistele linnarõivastele. Esialgu kanti rahvarõivaid vaid veel pulmas, kuid juba 1930.-nendatel kadus seegi tava.