Vormsi tüdruku rõivad 

 VÄIKESE TÜDRUKU RÕIVAD


VANEMAD RÕIVAD


Lapsevöö

Aluseks ERM A 287:5
Peale sündi laps mähiti ja talle seoti ümber pikk riideriba ehk lapsevöö barnlind. Lapsevöö on 11 cm laiune ja 225cm pikkune helekollasest villasest kangast riideriba, mille otsad ja üks serv kanditi tüdruku tunnusele vastavalt punase villase 1cm laiuse riidekandiga.
Aluseks NM.0003281
Nordiska Museet´i kogudes asuv vöö linda (mähkima, mässima, kerima, siduma, sidet tegema) on kodukootud villasest ja linasest kangast vöö, mille pikkus on 1,85 m ja laius 4,17 cm.

Igapäevamüts

Aluseks ERM A 509:5333
Lapse igapäevane peakate barnmüss, pikmiss valmistati puuvillasest trükimustrilisest punasest ja sinisest kangast. Müts koosnes ühest keskosast ja kahest sümmeetrilisest küljetükist. Tüdruku tunnusena olid mütsid küljed punasest ja keskosa sinisest trükimustrilisest kangast. Mütsi serv kanditi samade trükimustriliste kangastega nii, et punase kohal oli sinine kant ja sinise kohal punane kant. Esiserva õmmeldi tihedalt volditud (2-3mm) valge riideriba. Sõlmiti kandivärvi või valgete puuvillariidest paeltega. Mütsid õmmeldi voodrile.

Müts

Aluseks ERM A 509:5332, ERM A 287:4
Piduliku sündmuse peakate dopmiss (ristimismüts), gul-missa valmistati punasest villasest kangast. Müts vooderdati puuvillase riidega. Lõikelt koosnes müts sarnaselt igapäevamütsiga kolmest osast: 1 keskosa ja 2 küljeosa. Mütsi äär kaunistati 0,6 cm laiuse tumesinise kandi ja rüüźiga. Eesäärele valgest puuvillasest riidest tihedatesse voltidesse seatud 0,5 cm laiune rüüź. Lisaks ilustati müts veel kuldsete kard- ja värviliste siksakpaeltega. Lõua alla sidumiseks olid värvilised, tavaliselt punased paelad.
„Lapsel oli ristimise aegas pääs, enam seda moodi ei ole.“ (1920)

Kuub

Aluseks ERM A 509:2018, ERM A 509:2073
Kuni kuuenda eluaastani kandsid tüdrukud kollast kuuekest-kleidikest rokk, gula-rocken. Tüdruku kuub koosnes piha- ja seelikuosast. Poolvillasest kollase-lambamustatriibulisest kangast seelikuosa volditi ja ühendati kleidi kimonolõikelise ülaosaga, mis oli kas samasugusest triibulisest, kollasest või sinakasrohelise-, valge-, punase-, tumesinisetriibulisest kangast.
Kandsivad väikesed Rootsi tütarlapsed Vormsis kuni 5 aasta vanuseni. Kuub on 25-30 aastat vana. Enam niisuguse värvilisi kuubi palju ei kanta, võib leida ainult mõne üksiku.“ (1920)
Kleit kinnitati seljal nööpide ning lõngast aasadega. Kinnise vasak ja parem pool kanditi 5-6 cm laiuse punase villase kangaga. Ühele kinnise poolele õmmeldi punase lõngaga 7-10 metall-või klaasnööpi ja teisele poolele õmmeldi rohelisest lõngast palmitsetud aasad, mis õmmeldi kinnise külge kollase või punase lõngaga. Ümara kujuga kaelava kanditi 0,7 cm laiuse punase villasest riidest kandiga, kusjuures punase kinnise kohal oli kant sinine. Varrukasuu kanditi 6 cm laiuse punase villase riidega.
Kleidi alumise osa laius allääres oli u 280 cm. Kleidil alläärde jäeti nn kasvutagavaraks lappvolt. Alläär õmmeldi üle kollase-punase laisalõngaga.
Kleidi seelikuosa ülaäär seati voltidesse, nii et voldiharjade vahe oli u 2 cm. Kleidi seelikuosa jäeti kõhu peal teatud ulatuses voltimata. Voldid kulgesid voltimata osast kahele poole nii, et voldiharjad kohtusid kinnise juures seljal. Kleit vooderdati puuvillase kangaga.
 7- aastane tüdruk kandis juba emaga sarnaseid rõivaid.

Põll

Aluseks ERM A 509:5402
Kleidi peal kandsid väikesed tüdrukud peene triibumustriga punasepõhjalist põlle. Ristkülikukujuline riidetükk oli kroogitud laia värvli külge. Nii värvel kui põlle alaosa on kaunistatud siksakpaela ja pitsiga. Värvli otstesse olid kinnitatud sidumiseks paelad. Ka paelte otsad olid kaunistatud. Põll kattis kleidi seelikuosa eest kuni külgedeni.
Aluseks ERM A 509:5403
Kasutusel oli ka põll, mis kattis rinnaosa ja sarnanes nn pudipõllega. Seegi põlleke oli valmistatud punasepõhjalisest puuvillariidest, töödeldud voodrile ning kaunistatud kandi, pitsi ja siksakpaelaga. Põllele oli külge õmmeldud neli paela, ühed neist seoti kaela taha kinni, teised vöökohast selja taha. Oletatavasti kandsid väiksemad lapsed neid kaht põlletüüpi vahel ka samaaegselt.

Rätik

Tüdrukud sidusid kaela punase rätiku.

Jalanõud

Enamasti käisid lapsed paljajalu, kuid lastele valmistati sarnased pastlad nagu täiskasvanutelegi – mustad ja kurrutatud.

Sokid, säärised

Jalas kandsid tüdrukud valgeid vikkliga sokke ja punaseid sääriseid sarnaselt naistega.

Säärepaelad

Tüdrukute säärepaelad põimiti punasest ja kollasest lõngast.

Kindad

Aluseks NM.0003292
Schlichtingi lito järgi on väikesed tüdrukud kandnud kindaid paelaga kaelas. Kindad kooti valgest villasest lõngast ja ühendati punase paelaga.



UUEMAD RÕIVAD


Seoses 19. sajandi viimasel veerandil alanud muutustega vormsirootsi rõivastuses kadusid ka laste kleidid ja tüdrukud riietati sarnaselt naistega. Väikesed tüdrukud kandsid pluuse, seelikuid, pearätte.

Külmakaitseks mässiti lapsed villastesse suurrättidesse.